„Ma tahan valdkonda vahetada, aga mul ei ole selles mitte mingit kogemust. Kes mind üldse tööle võtaks?“
Seda küsimust kuulen ma konsultatsioonidel peaaegu iga nädal. Ja peaaegu alati kõlab hääles segu hirmust, süütundest ja samas lootusest. Sellisest vaiksest, peaaegu lapselikust: „Äkki siiski on kuidagi võimalik?..“
Ma tean seda tunnet väga hästi. Kui oled justkui juba otsustanud muutust, aga veel ei ole ära läinud – ja samal ajal enam ei suuda jääda. Ja mõte „ma olen seal mitte keegi“ ajab jalad nõrgaks.
Probleem ei ole kogemuse puudumises. Probleem on selles, kuidas me sellest mõtleme
Tundub, et „kogemus“ tähendab ideaalset CV-d: kõik ilusti reas, loogiline karjääritee, järjest kasvavad ametinimetused. Aga elus nii ei lähe. Elus on pause, kõrvalepõikeid, katsetusi, mida vahel on piinlik isegi mainida. Aga kogemus ei ole ainult see, mis CV-sse kirja saab. Ja kindlasti mitte ainult see, mis su ametinimetuses seisab.
Päris kogemus on hoopis see:
– kuidas sa probleeme lahendad
– mida teed, kui on keeruline
– kui kiiresti suudad õppida ja kohaneda
– kas oskad vaadata kahte sammu ette ja näha suurt pilti
Ja jah – kõike seda saab väga hästi selgitada ka siis, kui sul ei ole veel „õiget“ kogemust!
Ma alustasin ka „kes mind üldse võtaks“ faasist
Minu tee personalitöösse ei olnud mingi „läksin koolitusele – sain tööle“ lugu. Kuigi mul oli valdkonna haridus ja tegelikult ka päris arvestatav kogemus HR-projektidest, ei õnnestunud mul seda üleminekut teha lausa 18 aastat! Vahel tundus, et pingutan asjata ja äkki jääbki nii.
Ma lihtsalt ei teadnud siis, et selliseks üleminekuks on tegelikult olemas üsna konkreetne strateegia. Nüüd tean ja aitan oma klientidel seda teed valida, et saaks valutult ja kiiremini. Neid võetakse tööle mitte haletsusest, vaid sellepärast, et nad oskavad ennast näidata mitte läbi selle, „kes ma olin“, vaid läbi selle, „mida ma juba oskan ja mida ma saan pakkuda“.
Mis päriselt aitab, kui oled uustulnuk?
Kui seisad praegu valikute ees, siis siin on mõned asjad, mis sind kindlasti toetavad:
– vaata ausalt üle, millised olemasolevad oskused on ülekantavad uude valdkonda (neid on rohkem, kui arvad)
– räägi endast läbi saavutuste ja lahendatud ülesannete, mitte ainult ametinimetuste
– hakka „keelt sisse elama“ – loe, kuula, õpi rääkima uue valdkonna keeles
– ära jää kinni esimese „ei“ peale
– ära proovi ära arvata, mida „nemad tahavad kuulda“ – räägi ausalt, kes sa oled ja miks see suund sind päriselt kõnetab
– ja mis peamine – ära tõmba endal jalgu alt enne, kui oled alustanud. Sa ei ole hiljaks jäänud.
Sa ei ole „null“
Sa lihtsalt ei ole veel õppinud end uues valguses näitama. Ja see on täiesti normaalne.
Kui tunned, et vajad tuge, selgust ja ausat pilku väljastpoolt – kirjuta mulle. Ma olen karjääristrateeg ja personalitöötaja rahvusvahelise kogemusega ja tean, kuidas sellised muutused tegelikult toimuvad.